Rakvere talvejooksu I etapp. 6.jaanuar 2019

Uus.
Ikka rõõmsalt edasi!
Mitte et maailm sellest midagi väga võidaks aga sellegipoolest - las ta  olla. Võib ju loota,et keegi loeb ja on huvitav. Vahel tuleb mõtteid ja vahel ka kogemusi. Jääb midagi kasvõi minu enda jaoks.


10.märtsil lõppes Rakvere talvejooksude sari. Osalesin, kuigi aastavahetusel  olin üpris veendunud, et ei osale aga kiusatus  sai võitu ja nii need kolm etappi läbitud said. Kui esimene, jaanuarikuine oli veel enam-vähem, siis edasi läks kõik allamäge. See va katkise meniskiga põlv ikka ei lase mitte mingit kiirust arendada. Ega mul seda varemgi polnud, kuid mingis mugavustsoonis sai ju kulgeda.
See sari on tegelikult mõnus, rada on kerge ja korraldus ladus. Rõõm, et kohalikud jooksjad agaralt osalevad. Tänavu tundus, et võrreldes mullusega oli osalejaid küll vähem, kuid paras sats läks iga kord rajale. Üldkokkuvõttes olin neljas omas vanuseklassis, vanus ei tule kasuks :D Lilianaga, võitjaga ma ikka võidu ei jookse.

Edasi? ProRunneri ühistrennid kolmpäeviti, sõltuvalt ilmast osalus virtuaaljooksudel ja 6.aprillil Parkmetsa jooks. Ei ole kiustatust osaleda 23.märtsil Otepää-Tartu maratonil, sest jalg on tõesti natuke vilets, et nii pikka distantsi ette võtta.
24.aprillil meniski operatsioon...ma kardan natuke...praegu....

10.märts 2019, enne viimase etapi starti Marikaga.